Luuletused
A+ (Veebruar 1999 - Juuni 2000)
Pyhendusega (September 1998
- Jaanuar 1999)
Lehtedevihmas (September 1997 - Juuli
1998)
|
|
Uusi luuletusi
Viimati uuendatud 19.05.2001 (7 uut)
***
On valged suveööd
Jälle saabunud siia
Heintel aasal me nyyd
Võime mängida taas
Jaanitule leek juba
Puulatvu näe pyyab
Ja lindude laul
Ei lõppegi nyyd
Tydruk mesisuu mu arm
Veepeegeldus vaikselt sosistab
Sõnu mida öelda ei oska
Ma armastan sind
(Juuli 2000)
120 Db
Nyyd käes on meie aeg
Kohe hommikul teadsin
Et täna enam ma ei taha
Lihtsalt vaikides vaadata
Täna ärgates tundsin
Tagasi hoidmise jaks
Otsa saanud on magades
Täna magada keegi ei saa
Niipea kui sõpradega
Kohtun ma bunkris
Lõppeb rahu ja algab
Maailmalõpu kontsert
Me võtame kitarrid
Trummid ja synteka
Ja siis te kõik kuulete
Kuidas kõlab surm
Sadakakskend detsibelli
Täna tuleme välja keldrist
Ja kõik kuulevad meid
Ja siis annavad otsad
Sada ja kakskymmend
Kuradit tantsivad te kõrvus
Meie eest keegi ei pääse
Ja purunevad kõik klaasid
Ja kõik kes sattusid arvama
Et noorus läinud on hukka
Noogutavd kurvalt pead
Sest neil on paganama õigus
Me joome ja laaberdame
Mängime kõvasti ja valesti
Kuid sellest me ei hooli
Detsibellid ju pooldavad meid
Meile mingit lava polegi vaja
Kui on vaid kitarrid ja võim
Trummid, syntekas ja mikker
Pidu saab pysti pandud kohe
Ja kui politsei saadate kaela
Neist kirjutame koleda laulu
Siis jooksevad ära nad kohe
Ja detsibellid kõlavad taas
(Juuni 2000)
Ta käib harva
Viimasel ajal käib ta ysna harva
Tegelt ma teda enam ei teagi
Vahel veel tuleb ja mantli jätab varna
Siiski ainult istub ja midagi ei räägi
Ta tõesti ei käi enam eriti tihti
Kuigi varemalt oli mu parimaid sõpru
Kui tuleb siis kuulame Liszti
Või siis midagi muud ja nutame koos
Ta käib harva ja nii ongi parem
Kuigi vahel ta värvitut kogu igatseb hing
Ta käis, sest liig palju tuska oli mus varem
Kuid sa ajasid ta ära ja nii ongi parem
(18.11.2000)
Surm
Kataloonias
Punased on roosid sinu käes
Ja punane on märk mu rinnal
Ning punased on lipud lehvivad
Ja loigudki punased maapinnal
Must on öö
kust nad tulid
Ning must vorm nende seljas
Mustad me mõtted on veel
Must vägi meid ootamas väljas
(02.2001)
Revolutsiooni eelõhtu
Meid tervitavad öised virmalised
Kõrgelt keset kylma taevalaotust
Kui kõnnime mööda järveäärset
Tundes juba ette tulevast kaotust
Miks kõnnime hävingu poole
Ei huvita meid juba enam ammu
Peas kummitamas äsjakuuldud laul
Me kurvastades seame oma sammu
Kuigi tean tegelikult pole ju vaja
Sisetunne ytleb, et ikkagi peab
Ja nii me siis kõnnime jäisel järvel
Igayks vaikides oma saatust neab
(02.2001)
Neli sõda II
Mina ja veel mingid tyybid
Me läksime reedeõhtul ära
Nurgataha tegema suitsu
Ja kohtasime mingit säga
Ta oli mingi ilgem munn
Tuli anda talle pikki lõusta
Siis sai tunda meie saabast
Et tal oleks raskem tõusta
Ja kui ta korjas hambaid
Siis naersime nii mis kole
Ning klobisime veidi veel
Ah pohhui, vahet ju pole
(02.2001)
Sassis
Mul on pea sassis
Ja nii peabki
Nyyd sind on vaja
Aga sa ju teadki
Mul on pea sassis
Ja nii ongi hea
Kui sa ei tule kohe
Siis teed sa vea
Mul on pea sassis
Ja homme mind pole
Sest voodist ei tõuse
Ja see ongi tore
Mul on pea jälle sassis
Nagu alati ennegi reedeti
Ja kui ei tule tulen ma ise
Niisiis valmis end säti
(03.2001)
Kevadet sydames I
(Igatsus)
Okste varjust paistab täiskuu
Tumeda ja vägevana paistab see puu
Team all ojake mis muidu nii vaikne
Kevade tulekul ei taha olla paikne
Ka mina kes ma istun luudes toasoojus
Meenutades hetke, mil päike alles loojus
Enam ei suuda istuda paikselt
Ja vaadata kuidas aeg mööduv vaikselt
Minagi tahan heita tumedat valgust
Nagu kuu, mis teab aegade algust
Minagi tahan nagu ojake laiali voolata
Ning lasta tuulel oma eluteed suunata
(04.2001)
Kevadet sydames II
(Lootus)
Päike tõuseb kuigi kylm on maa
Ehk saab jagu ehk ei saa
Selle jaoks ei oska
Teha midagi ma
Karget kalget värvi kulu
Sealt ehk tõuseb muru
Kui mullikaid ootab kesa
Ja rohetab aiaäärne võsa
(04.2001)
***
Telefon heliseb kell viis
Kuigi uneaeg on mul siis
Ärkan, vastu võtan kõne
Ja ehk pisaragi poetan mõne
Tean, et oled võõral maal
Kus asjadel ehk teine kaal
Ja inimesed päris imelikud
Kuigi sisimas ysna sinulikud
Kõik me sarnased tegelt
Kuigi erinevad paistame kaugelt
Kõik me armastame sureme
Lõpuks ikka kokku tuleme
(05.2001)
|